Ida-Anglia, sissejuhatus

Kui keegi kusagil oma pere- või reisifotosid näitama hakkab, muutun ma närviliseks. 

(Väljaarvatud juhul, kui see just minu palvel sünnib :)) 

Kunagi ei või ju teada, mis selle protsessiga kaasas käib. 

Teiste inimeste võõrad emotsioonid, arusaamatud vaated, 

pikad pildi- ja olukorrakirjeldused...

Vaatad ja teed viisakusest näo, et "tore" ja "lahe" ja "ilus".

Sellepärast hoiatan ette, et selle blogi järgnevad sissekanded sisaldavad rohkesti ülalnimetatud komponente ja pretendeerivad eelkõige püüdlustele korrastada blogija ja tema kaaslase reisisegaduses mõtteid.