lumevalgusetõbine

Tegelikult pidin täna tegema neid asju, mis juba ammu tegemist ootasid.  Homme tulnuks mõned tegemata töödest lihtsalt raiskuläinuteks lugeda. 
Näituseks ootasid sissetegemist viimased ebaküdooniad, mõned lume alt päästetud lattoad ja Maimu antud pool kõrvitsat. Arusaamatu pikkusega halud puukuuris vajasid parajaks saagimist, et need sobiksid ahju või pliidi kütmiseks. Talveks topeltaken kööki... 
 Kas oli süüdi uus kellaaeg või veel midagi, aga selle asemel, et tööga peale hakata, jooksin ma pea laiali mööda aeda ja imetlesin Sügise ja Talve omavahelist flirtimist.
 Klõpsisin külmetavate kätega pilt pildi järel nagu lumevalgusetõbine. 
 Õnneks oli üks pereliige kohusetundlik ning suunas lohaka ja laisa "minu" sujuvalt endale appi. Lõunaks saimegi puud saetud, lõhutud, kuuri laotud.  
Ja midagi veel...
 Üks unistus sai täidetud... 
 Mina, see "viiskümmend ja +",  sain oma elu esimese linnusöögimaja!!!
 Pisikese ja punase katusega. 
Sellel talvel seisan liikumatuna köögis ja pean hinge kinni.
 Sest siis peaks ju ometigi keegi linnutädile akna taha lendama. 
 Ah jaa... ! Sööki ei tohi unustada!
Lindudele...  ja perele. 
Sellega võib keeruliseks minna, kui kogu aeg köögis liikumatuna seista...