Juhtub, et vaatad aknast välja ja kõik saab selgeks. Või siis selgest selgemaks.
Täna hommikul, peale kolme päeva üksinda maal, istusin rongis kohale,
mille aknal ilutsesid järgnevad read ...
 | |
 | |
 | |||
| PAUS |
10 sekundit, et sügavalt sisse hingata.
1 minut, et vaadet nautida.
10 minutit, et pea selgeks saada.
20 minutit, et emale helistada.
Pool tundi, et võimelda.
Paar tundi, et hea raamat läbi lugeda.
Päev, et end mõnusalt tunda.
Nädalavahetus, et tähti vaadata.
Kaks nädalat, et jõudu koguda.
Kuu aega, et midagi uut õppida.
Suvi, et jälle laps olla.
Aasta, et maailma avastada.
Eluaeg, et aru saada, mida see kõik tähendab.
Või ainult 5 minutit, et mitte midagi teha.
Kätlin Kaldmaa
"rongi luule 4"
Miks ma seda luuletust pole varem näinud??? Meeldib!
ReplyDeleteSa oled sõitnud lux vagunis :D
Kahtlustan, et luxus oli hommikul! Ma olen ka vahel libastunud {ikka hommikul} ... sellest ärme emale räägi :P
marika,
ReplyDeleteluxus oli päeval.
Luxsus sõltub sellest, mis suhe mul inimestesse parajasti on. Kui suhe on olnud eriliselt väsitav, siis pehme plats ja kohv... Mis sest, et mul on tavavagunis soodukas.
Aga ausalt, luxust juhtub ehk kolm, neli korda aastas. Kokkuhoid on vahele seganud :)
Rongiluulet olen üles kirjutanud. Varem. Üks lemmik on veel.
Depresiivsuse ja haleduse sugemetega. Väga ilus... :)))
Ja ema ei tea paljutki!